Tuesday, February 6, 2007

Argielu

Heipsu, oleme nььd 3 pдeva praktikal kдinud.Ьkski fьsioterapeut meie osakonnas inglise keelt ei rддgi, seega oleme koos praktikantidega, kes oskavad meile inglise keeles infot anda. Kokku on meid ьheksa: Hanna, Anna, tьdruk Ukrainast (Oksana), Makedooniast (samuti Anna), Bulgaariast (Albena) ning 3 bulgaaria poissi (Ivan, Valentin ja Z-tдhega noormees)ja ьks Gьproselt. Inglise keelt rддgib makedoonia tьdruk ja ьks bulgaaria poiss. Seega nemad on kaks inimest, kelle tegemist me jдlgime ja kдime nedega kaasas. Patsiente on praegu vдhe, sest on gripiepideemia, mis on seni meid puutumata jдtnud. Peame seal hospitalis olema u 5h pдevas, aga nдeme kuidas tehakse u 2 patsiendiga pдevas teraapiat. Ьlejддnud aja, istume ja lobiseme niisama, nt tдna rддkisime sццgikohtadest ja toidu nimedest...sest siin ju kхik kirillitsa tдhed ja bulgaaria keeles, seega sццgikohta minnes vaevame me alati pead, millega vхiks tegu olla ja vхtame siis selle sццgi, mille nimest aru saame (nььdseks oleme muidugi targemad ja oskame hдid sццke tellida). Vahepeal kдime allkorrusel haigla kohvikus kohvi joomas, esimene kord vхtsime vхileiva ka, aga see nдeb siin tavaliselt selline vдlja, et pдts saia ja kanafilee vahel ja vдikse paki ketsupit saab kaa kaasa. Nad on siin erilised saiasццdikud, iga nurga peal on saiaputka....хnneks ei ole me veel siinmaal saiakesi proovinud. Eriti naljakas on, et hommikuti mььb ьks vanem mees haigla ees selliseid suuri parankasid, ise istub ta kokkupandaval toolil ja 2 saiakest on triibulise turukoti peale asetatud, nii tal see дri kдib seal (vдga ebastreiilne). Naljatame Annaga iga hommik selalt mццda minnes, ega sa saiakest ei taha.

Tдna tahtsin Hanna esimest korda haiglas wc-sse minna, ьks tьdruk nдitas talle selle asukoha, lдbi tagaruumi, kus pidevalt suitsetatakse (kujutate ette, et haigla tagaruumis pidevalt suitsetatakse ja pдrast minnakse inimestega tegelema). Okei, aga wc oli lihtsalt auk pхrandas....wc personalile, eriti peen vдrk. Muide bulgaarlastel on tдielik „manjana“ mentaliteet, nt me pole siiamaani oma ьhikatoa eest renti maksnud, sest iga kord kui me seda teha ьritame цeldakse – zavtra – ise teavad kui ььri ei taha. Muide me elame ju hotelli poolel ja seega koristatkse iga esmaspдeva hommikul meie tuba дra, elame nagu kuninga kassid.

Asjaajamine siin ikka longab tдiega, nt me tahtsime endale kohalikke ьliхpilaspileteid, et bussis soodukat saada, kui me seda kьsisime, siis jдrgnes vдlisьliхpilastalitluse kontoris jдlle 10 minutiline omavaheline vestlus bulgaaria keeles ja seejдrel цeldi: It's too complicated, no sorry aga me ei taha ju bussisхidu eest topelt maksta, kui me ju tglt siin хpime. Nemad muidugi ьtlesid, et ostke tдispilet, see ei ole kallis. Loodame, et haiglas saab mхnele kхrgemale isikule sellest rддkida ja siis ehk saame sooduskaaardi osata, mis poole odavam.

Et kooli raamatukogus inglise keelset kirjandust saada peame seda tellima ja kohapeal lugema, raamatuid saab 3-4 kaupa, sest rohkem pidi neile fььsiliselt koormavaks muutuma nagu me aru saime. Tellisime tдnaseks raamatuid ja lubasime kell 2 praktikalt tulla, jхudsime aga hiljem kell pool neli ja nad ьtlesid sorry te lubasite kell 2 tulla, enam ei ole vхimalik, mis sest et raamatukogu oli veel pool tundi lahti ja raamatud seisid lauanurgal...okei tuleme siis homme kell kaks (loodan, et siis on raamatud veel siin, sest kui me midagi vene-inglise-eesti segakeeles kьsime, et endid neile arusaadavaks teha, vastavad nad meile loomulikult bulgaaria keeles ja me ei ole kindlad, kas mхistame neid хigesti.)

Varsti peaksime ka ise patsientidega tegelema hakkama, aga me ei kujuta ette kuidas see vхimalik on kui me bulgaaaria keelt ei oska...impossible. Ьritame ka nats bulgaaaria keelt хppida – tere, tere hommikust, -хhtust, -lхunast, head aega, arve palun, kanafilee, kala, supp jne – on juba selge. Kхige keerulisem on muidugi peanoogutus ja -raputus – me pole siiani harjunud, et kui midagi vдljas sххmas kдies tellin, siis nad raputavaad pead. Algul kui me veel ei teadnud, et see siin teistmoodi on, siis me olime pдris segaduses – kьsisime kas teil ei ole seda vхi? Nemad loomulikult ei mхistnud meie vххrkeelset kьsimust ja siis tekkiski segadus. Tдna hommikul bussiga praktikale minnes, palus ьks nain, et Hanna ta bussipileti дra komposteeriks. Hanna noogutas muidugi selle peale, хnneks kхrvalistuv Anna oli viisakam ja komposteeris pileti.Muideks, pileti komposteerimine on ьpris keeruline protseduur, sest kompostrid asuvad kaheste pinkide kхrval akna kьljes (pikad kдed tulevad siin kasuks) ja vahe, kuhu pilet tuleb pista on mm tдpsusega piletiga ьhesurune.
Bussiga sхitmine siin on ьldse ekstreemne tegevus – bussijuht avab uksed enne peatumist ja hakkab sхitma lahtiste ustega. Seega peab olema kiire ja vilunud, et ellu jддda. Siin on kombeks bussipiletid istemele jдtta (parem isegi pхrandale visata). See on hea, et kohalikud muretsevad kaasmaalaste eest, kellel pole raha piletit osta, igaьks saab enda дranдgemise jдrgi pileti valida, kas siis maast vхi istmelt. Ja kui хhtul viimase bussiga koju tuleme, on bussijuhi sхbranna,kes tegevusetust trotsides oma kallimaga pдeva otsa kaasas sхidab, nii kohusetundlik, et korjab vedelevad piletid ьles ja viskab bussiaknast vдlja.

tsau-tsau (populaarne ja meie lemmik hyvastijatt siinmaal) :)

1 comment:

Kaie said...

Paistab, et seiklustest teil puudu ei tule. See bussisõidu jutt oli eriti naljakas:) Jätkake samas vaimus, väga mõnus on lugeda teie blogi!