Sunday, March 25, 2007

Serbia

Makedooniast saime me reisimaitse suhu ja järgmisel nädalavahetusel põrutasime Serbiasse, kus ootasid meid Tartu SELL´i mängudelt tuttavad korvpalli poisid ja vutimuna ärimehed. Alguses ei sujunud kõik hästi. Piiripunktis kutsuti meid bussist välja ja hakkati küsimustega pommitama: kuhu te lähete, kelle juurde, mis ta nimi on, kus ta töötab, kus ta elab, mis ta tlf number on, kuna te tagasi tulete, palju teil raha on ja kes teil ikka bussipilet ka on? Kui küsimused said otsa, ei jäänud tolliametlikul muud üle, kui lasta 3 väga ohtliku (Anna sõbranna Julia oli külas) reisijat Eestist tagasi bussi ja üle piiri.Hoolimata sekeldustest piiril, tundsime endit 2 järgmist päeva printsessidena.Meie jaoks oli organiseeritud programm, mis oli väga tihe – välikohvikud, linna ekskurssion, söögikohad, käsipalli- ja korvpallivõistlus ning muidugi ei olnud kavast pidu välja jäetud, mis toimus ühe noormehe suvilas. Saime proovida ka ise valmistatud 50 kraadist rakiat, mis ei tundunudki nii hull.



Järgmisel päeval võtsime vabalt ja nautisime ilusat ilma ning linnapilti, mis meenutas meile natuke Tartut.


Kell 17.00 asusime kodu poole teele ja pärast 3h olime me õnnelikult Sofias, mille järele me imekombel igatsema olime hakanud.

1 comment:

Tulla said...

Väga hea leid, Hanna, ma mõtlen sobivates toonides autot :D