4 tundi bussiga ja olimegi Makedoonia pealinnas Skopjes. Bussis meie ees istunud mees osutus giidiks, nii et pidime tema lõputut juttu viisakalt kuulama. Mehe bulgaaria-vene segukeelse juttu peale tegid huvitatud ja mõistvat nägu ka hispaanlased, kes varem pole isegi kirillitsa tähti näinud. Aga mõned faktid said neile ka tõlgitud ja kõik olid õnnelikud. Teine abivalmis mees (piiril palus ta meid asja ostetud suitsupakke enda juures hoida) aitas meil bussijaamas taksot leida, sest ise meie vist poleks sellega hakkama saanud. Sorry aga neid autosid, mis osutusid meie taksodeks, võib meie maal ainult autolammutuses näha. Pärast ohtliku linnaekskursiooni taksoga jõudsime me hostlisse.
Panime oma asjad tuppa ja läksime linnaekskursioonile. Olime nagu tõelised turistid, kes oma fotoaparaate iga nurga peal plõksutasid. Aga ju siis on see seletatav sellega, et selles linnas oli palju vaatamisväärsusi erinevalt meie kodulinnast Sofiast.
Pärast väsivatavat trippi läksime poodi, et osta produkte ühise õhtusöögi valmistamiseks. Õhtul oli hostlis täielik chill-out. Omanik ja tema sõbrad olid natuke pilves ja kulgesid rahuliku muusika saatel toas ringi nagu kuutõbised. Meie aga sõime hispaania sõprade poolt tehtud tortillat ja maitsesime kooki, mis oli üllatuseks meie järjekordsele sünnipäevalapsele Kikole. Loomulikult ei puudunud calimotso ja hispaania muusika..
Järgmisel päeval oli sihiks turistide meelispaik Ohrid. Linn võlus meid oma ilusate vaadetega ja maitsva kalaga, mida ainult selle piirkonna järvedest püüda saab. Pärast 6 nädalat Sofias tundus see koht meile paradiisina.
Pärast kõike ilusat ja meeldivat järgnes 9-tunnine bussisõit koju, mis oli pehmelt öeldes väsitav. Ja teadmine, et pärast 1,5h magamist ootab meid ees praktika, ei teinud meid rõõmsamaks. Vaatamata suurtele füüsilise energia kuulutustele, saime me palju vaimset energiat, mida meil oli vaja uue nädala alustamiseks.
No comments:
Post a Comment